“Käisin poistega ujumas, 93ndal aastal, see oli 8.august. Üks sülem oli üleval, puu otsas. Algul me ei teinud tast väljagi ja õhtul käisime veel ujumas ja ta oli ikka veel paigas seal. Võtsime alla. Ja see oli päris hull tegemine, me saime nõelata. Ta oli kuskil 4-5 meetri kõrgusel. Alla ta tuli lõpuks ja kasti sai. Tõime koju ja panime lihtsalt ühte kartulivakka. Vanasti olid sellised vakad. Ja seal ta elas ühe ööpäeva. Õppisin natuke seal käima, kusjuures kärge nad sinna ei ehitanud. Et see oli huvitav.Aga, siis ma sain ühe vana taru, me tõstsime ümber. Ja sealt nad siis hakkasidki elama meil.”