Mesi on kolmas võltsituim toiduaine maailmas ning enamasti annab võltsmeest aimu see, et mee hind on erakordselt madal. Oleme sellest kirjutanud natuke pikemalt siin – kuidas ära tunda õige mesi – ent siis tekib õigustatult küsimus, et millest siis sõltub õige Eesti mee hind. Seda siin natuke lahti kirjutamegi.

Meeaasta saagikus

Esimene suurem mõjutaja on kindlasti meeaasta saagikus. Eesti keskmiseks meesaagiks mesilaspere kohta statistikaameti andmetel on 20-25 kg, aga heal aastal võib see heades korjetingimustes ka 2-3 korda suurem olla.

Saagikust mõjutavad peamiselt ilm ja korjebaas ning see, kuidas mesilaspere korjeks valmis on. Ilm võib väga soodne olla ja ka taimed õitsevad, aga on alati võimalik, et mesilaspered pole selle potentsiaali realiseerimiseks õiges konditsioonis.

Ilma osas on omakorda väga suur mõju merel. Saaremaa ja Lääne-Eesti on õitsemise mõttes idast ees, mis tähendab, et kui Eestisse satub näiteks mai lõpus või juuni alguses kahenädalane madalrõhkkond paljude sademete ja madala temperatuuriga, siis võib olla nii, et ühes piirkonnas saadakse mingilt konkreetselt korjetaimelt täis-saak ja teises piirkonnas üldse mitte.

On ka riigiüleseid tegureid, näiteks väga ebasoodne ilmastik mesilaste talvitumiseks. Kui sureb suur osa peresid, siis läheb kevadel suur ressurss mesilasperede arvu taastamisele ning kevade ja suve esimese poole saagist maksab see suurt lõivu.

Ehk nagu juba aru saime, on kehv saagikus alati subjektiivne ning asukoht ja aasta võivad seda oluliselt mõjutada. See, mis Tartumaale on halb võib Hiiumaale olla ülihea meeaasta. Või näiteks mõni aasta on 40 kg samas kohas väga hea, teisel aastal kehvapoolne saak. See oleneb sellest, kuidas ülejäänud mesinikel läks ning kas mett on riigis tervikuna palju või vähe.


Tootmise efektiivsus

Teisena määrab mee hinda konkreetse tootja efektiivsus. Suurematel tootjatel on võimalik nüansid peensusteni läbi mõelda ning saada kulud madalamaks. Ka on mee hinnas suur osa pakendil, turunduskuludel, turustamisel jm nagu igal teisel tootel.

Hinnanguliselt pooli Eesti mesilasperesid peetakse olulise sissetuleku saamise allikana ja võib teha järelduse, et nendes mesilates on efektiivsus eesmärgina kõrgel kohal, aga kõige kallim mesi ei ole automaatselt alati kõige parem mesi.


Mahe või tavaline mesi

Mahemesi on kallim kui tavamesi, ent mahemee puhul on ka palju lisanõudeid. Rangeim neist seostub korjealadega - see tähendab, et kui tavamee tootmiseks sobivad põhimõtteliselt kõik kohad, siis mahemesilaspered peavad asuma seal, kus korje tuleb peamiselt vaid looduslikest allikatest või mahepõllumajandusest. Sisuliselt tähendab see seda, et pered tuleb suveks sügavale metsa viia.

Lisaks on nõuded tarumaterjalile - mahemesinduses tuleb puidust tarusid kasutada, tavamesinduses neid piiranguid ei ole ja võib ka sünteetilisi materjale, näiteks penoplasti kasutada.